Kanaaride esimesed teadaolevad asukad olid guantšid kes olid pikka kasvu, heledate juuste ja siniste silmadega rahvas, meenutades välimuselt põhjamaalasi. Kuna niisugusena kirjeldas Platon atlante, peavad mõned Kanaari saari kunagiseks Atlantiseks.

Kuigi guantšid elasid koobastes ja kasutasid lihtsaid kivist tööriistu, oli neil arenenud oma religioon, kunst, keel ning nende riigid koosnesid alamast ja valitsevast klassist.

Paljud kohanimed saarel on säilunud guantšide ajast. Lisaks on neist maha jäänud kaljujooniseid, muumiaid mis on sarnased egiptuse muumiatele ning Güímar'i püramiidid mis meenutavad Mehhiko astmikpüramiide.
Guantšid kasutasid ka vilekeelt, mille abil suheldi vabalt isegi kuni 14 km kauguselt.

Hispaanlaste vallutused algasid aastal 1402. Väiksemad saared langesid ruttu kuid Tenerifel suutsid guantšid vastu pidada peaaegu sajandi. Alles aastal 1495 vallutasid Hispaania väed guantšide viimase tugipunkti, Taoro kuningriigi mida valitses Mencey Bencomo.

Tänu oma strateegilisele asukohale muutusid Kanaari saared peatuskohaks laevadele mis suundusid üle Atlandi ookeani vastavastatud Ameerikasse ja tagasi.

Väga põnev on fakt et guantšid valdasid sama hästi balsameerimiskunsti nagu egiptlased ning Lõuna-Ameerika indiaanlased. See kinnitab veelgi kuulsa Norra maadeuurija Thor Heyerdahl-i teooriat et need kultuurid olid omavahel tihedas kontaktis.

Hauakoopa animatsioon:

Guantšidel oli kombeks oma ülikuid balsameerida. Protsess nägi teadaolevalt välja umbes nii: surnukeha pesti, eelmaldati siseorganid ning asendati need vulkaanilise liiva, sambla või näiteks puukoorega.
Keha määriti kokku loomse rasva ja taimede seguga ning kuivatati mõned nädalad päikese käes. Seejärel mässiti surnukeha loomanahkadesse ning asetati koopasse kas kivist või puidust alusele, et vältida kokkupuudet maapinnaga.
Selliselt töödeldud surnukehi nimetasid guantshid xaxo´deks. Koopa sissepääs suleti kivimüüriga. Mumifitseeriti ainult valitsevasse klassi kuuluvaid inimesi ning need paigutati seejärel suurtesse nö nekropolidesse.

Mitmed kirjanikud ja ajaloolased on kirjutanud kuulsast nö. “tuhande muumia koopast” mis asub Herques´i lõhestikus. Selle koopa taasleidmist peetakse kanaari arheoloogia Pühaks Graaliks.
Hispaania maadeuurija Viera y Clavijo kirjutas oma käigust sellesse koopasse aastal 1776, et koopa sissepääs asub väga kõrgel ning ligipääs sinna on ohtlik. Koopas on muumiaid nii palju et neid kokku lugeda oli võimatu. Need on laotud üksteise otsa riita, kohati viis või kuus kihti üksteise otsas. Meeste käed olid sirgelt keha kõrval, naistel kõhule asetatud.

Üks esimesi eurooplasi kellel õnnestus näha guantshide nekropoli aastal 1652 oli inglise arst Thomas Nichols. Nekropol asus Güimaris ning seal oli 300-400 muumiat. Guantšid kes teda sellel retkel saatsid, väitsid, et saarel on vähemalt 20 sellist nekropoli. Tema kirjelduse järgi on muumiad keeratud kitsenahkadesse ning kinni seotud nahast vöödega. Õmblused olid tehtud väga peenelt ning teda hämmastas kui terviklikud muumiad välja nägid. Osad muumiad olid pandud laudadest asemetele, osad seisid aga seinte ääres.

Suurte nekropolide asukohad on tänapäevani jäänud saladuseks mida teavad ilmselt vaid vähesed asjassepühendatud.

Reakodanikud maeti tavaliselt väiksematesse koobastesse või kaljulõhedesse mis samamoodi suleti kivist müüriga. Surnukehi võis olla koopas kas üks või mitu.
Kuna guantšid uskusid hauatagusesse ellu siis pandi neile kaasa ka hauapanuseid milleks olid tavaliselt savinõud, teokarpidest ehted ning kivist tööriistad.
Guantšid elasid tavaliselt koobastes kuid kui piirkonnas looduslikud koopad puudusid siis ehitasid eluasemeks kivist hütte. Selliseid koopaid ning hütte saarel märgata ei ole sugugi raske.

Suhteliselt hästi on säilunud üks suuremaid guantšide asustusi Las Gallettas´e ja Palm Mari vahelisel Rasca kaitsealal kus on raske jalutada ilma, et guantšide aegsele potikillule peale ei astuks.
Õnneks võttis Kanaaride valitsus hiljuti vastu otsuse see piirkond sellisena säilitada vastupidiselt suure rahvusvahelise kinnisvaraarendaja soovile rajada sinna golfiväljakud ning luksushotellid.

Guantšide koobaselamu animatsioon: