Tenerife saarest

Kanaari saared koosnevad seitsmest suurest ja kuuest väikesest vulkaanilise päritoluga saarest kogupindalaga 7447 km². Neist suurim ja ka tuntuim on Tenerife (2034 km²), mis on tekkinud 20–50 miljoni aasta eest.

Aafrika rannikust lahutab saari vaid 108 km. Kanaari saartel elab 2 118 519 miljonit elanikku, neist 908 555 (2011. aasta seisuga) Tenerifel.

Nagu terves Hispaanias, on Kanaaridel riigikeeleks hispaania keel, kuid kanaarlaste räägitaval keelel on märgatav portugali keele mõju, nii nagu ka Kuubal, Puerto Ricos, Venezuelas ja Uruguais. Ka on veel tänapäevalgi Tenerifel kõneldaval hispaania keelel pärismaalastelt guantšidelt päritud keele mõju (guagua – hisp.k autobús; guiriextranjero; millomaiz; mojosalsa jne.)

Tenerife paikneb subtroopilises kliimavöötmes ja seetõttu langeb siin õhutemperatuur harva alla 19 kraadi ning sama harva tõuseb üle 30 kraadi. Kuid kliima on kõigest üks põhjus, mis meelitab aastast aastasse saart külastama miljoneid inimesi. Päikesevannide kõrval eelistavad teised leida vastuseid saladustele, mis peituvad mägedes, orgudes ja ookeanisügavustes.

Tenerife rannajoon on ligi 269 km pikkune, loogeldes Los Gigantese järskudest kaljudest Las Teresitase kuldse liivarannani saare kaguosas. Populaarseimad rannad on saare lõunaosa kuurortides – Playa de las Américases ja Los Cristianoses. Veidi põhja poole jääb pikk El Medano rand, mida on nimetatud üheks parimaks surfirannaks maailmas.

Tenerife keskosas asuv 3718 meetri kõrgune vulkaan Pico del Teide on Hispaania kõrgeim mäetipp, millele tõusmist saadavad lummavad vaated – pärast lopsakaid männimetsi mäenõlval järgneb kuumaastikule sarnane vaatepilt, kus kõrguvad kaljurünkad ja looklevad hangunud laavajoad juhatavad teed vulkaani kraatrisse. Seda maastiku„tantsu” on kasutatud erinevates filmides, näiteks „Tähtede sõjad", „Ahvide planeet" jne.

Saare pealinnas Santa Cruz de Tenerifes elab 222 000 inimest ja linna sadam on üks tihedama laevaliiklusega sadamaid Hispaanias. Arhitektuuris võib kõikjal kohata Euroopa kultuuri mõju (inglise, flaami, normandi). Linna muuseumides on võimalus lähemalt tutvuda saare ajaloo ning kultuuriga. Eraldi äramainimist väärib 2003.aastal valminud Auditorium, mis meenutab kuulsat Sydney Ooperimaja. Auditorium

Sisemaa poole jääb saare endine pealinn La Laguna, mis on Tenerife üks kaunima arhitektuuriga linnu. Vanad härrastemajad ääristavad kitsaid tänavaid, nende puidust rõdud on tüüpiline näide kohalikust arhitektuurist.

La Orotava, mis asub saare põhjaosas viljakas orus, ümbritsetuna viinamarja- ja banaaniistandustega, võiks olla La Laguna peamine rivaal kauneima linna auhinnale.

Põhjarannikul asub Puerto de la Cruz, mis on kuurortina tuntust kogunud juba sajandeid. Siin on ka populaarne loomapark Loro Parque, mis on populaarne eksootilise floora ja fauna poolest.

Veidi läänepoole asub Garachico, kunagine saare suurim sadamalinn, mida läbi aegade on tabanud õnnetus õnnetuse otsa – tormid, tulekahjud, katk ja 1706. aastal mattus suurem osa linnast laava alla. Elanikud aga on oma linna alati uuesti üles ehitanud ja tänaseks on sellest kujunenud turistide seas üks populaarsemaid peatuskohti.

Saare edelaosas sugugi mitte vähem tuntud Teno rahvuspark on üks neist piirkondadest, kus on võimalik tutvuda turismiärist suuresti puutumatu, traditsioonilise Tenerifega.